Mulle on alati meeldinud süüa teha ja trennidega seoses sai sellest tegevusest minu lahutamatu kaaslane. Tekkis palju dilemmasid: kuidas ja mida süüa nii, et kõht oleks täis ja samas keha rasvaprotsent liiga kõrgeks ei muutuks aga lihas ikka kasvaks mühinal; kuidas ja mida süüa tervislikult ja samas täisväärtuslikult; mida süüa, et enesetunne oleks suurepärane?
 |
| Ei ka riisile ja läätsedele |
Pidin söömise suhtes pärast esimest tagasilööki äärmiselt ettevaatlik olema. Alguses sõin vaid teatud kindlaid asju, mis ei ärritanud magu. Rohkem soolane, hapukas, liiga magus ja vürtsikas.. kõik tegi seest õõnsaks. Õnneks sai aja möödudes kõik korda ja sain varsti taas kõike süüa.
 |
| Hüvasti pasta! |
Loobusin kohe valgupulbrist ja spordijookidest ning vahetasin välja magusad joogid. Kui vähegi võimalik siis püüan trennis juua täiesti tavalist gaseerimata vett. Pean tõdema, et alati see mul siiski ei õnnestu aga sellest pärastpoole pikemalt. Lisaks vähendasin oluliselt ka piimatoodete tarbimist ja üldse toitude koguseid. Sõin täpselt nii palju, et kõht oleks täis ja ei tekiks seda niinimetatud õhupalli tunnet. Lisaks hakkasin jälgima, milliste toitude puhul see täispuhutud tunne mul üldse tekib ja pidin kurvastusega tõdema, et pasta, makaronid, sai ja igasugune üleliigne rämps.. see see kurjajuur minu puhul oligi.
 |
| Ei ka jahukastmele ja leivale |
Ühel päeval googeldasin natukene ja leidsin radikaalse dieedi, milleks oli aeglaste süsivesikute dieet. Mul ei olnud plaanis otseselt dieeditama hakata, vaid tahtsin teada, millised on valgurikkad toidud, mida menüüsse juurde lisada. Selle nimekirja põhjal otsustasin loobuda valgetest toitudest ja toiduainetest nagu pasta (ka teravilja pasta), riis (ka pruun riis), kartul, suhkur, sool, sai, leib ja jahu. Trennis käisin selleks ajaks juba üsna tihti ja kohe tekkiski ka uus pisikene probleem. Olin menüüst välja jätnud suured süsivesikute allikad ja suurendanud valgurikaste toitude osakaalu ning tulemuseks oli tühja kõhu tunne. Pärast söömist oli muidugi hea olla ja isegi kordades parem kui varem, kuid sööma pidi üsna tihti. Oli päevi, kus läksin tööle terve suure virna toidukarpidega, et ikka päevaks näksimist jaguks. Positiivne oli aga see, et tervis oli korras ja keha rasvaprotsent langes, lihas mühises kasvada.
 |
| Patupäevadel väike kartul ära ei tapa! |
Siis taaskord ühel päeval, tekkis toiduteemaline vestlus töökaaslasega, kes jagas mulle LCHFi kommuunilinki Facebookis. See päev oli minu jaoks täielik "enam-ei-saa-paremini-minna-päev". Minu trennidest ja söömisest sai hetkega elustiil, mida ma ei kavatse maha jätta. LCHF andis mulle tagasi täiskõhutunde ja samas ei võtnud minult mitte midagi rohkem ära kui ma ise juba varem võtnud olin. Mis on LCHF ja miks ma seda fännan, sellest kirjutangi oma järgmistest postitustes söögi alla ja söögi peale!
Aitäh!
 |
| Rohkem juba midagi LCHFi poole. Algus on tehtud! |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar