11. Haigus versus Motivatsioon

Trenni mõttes on see nädal küll täiesti kasutu. Olen täitsa tatiseks ja köhaseks jäänud ning otsustasin veidi rahulikumalt võtta, puhata. Homme alustan uuesti ja püüan ühe Bodybalancega keha üles äratada, et saaks uuel nädalal korralikult jõusaalis raja peale tagasi.

Järgmised päevad kuni aasta lõpuni tulevad üsna rasked. Palju pidustusi, palju patuseid toite, millega oma keha hellitada.. või siis liiga teha. LCHFiga on selline lugu, et kui olla pikalt rangelt sellel rajal, siis patupäevad mõjuvad füüsiliselt halvasti. Paljudel tekib väga suur kõhuvalu, puhitus jne.. Kuna ma olen üsna liberaalne, siis mul vast lähevad pühad seekord veidi kergemalt mööda. Toitudega seoses on mul varuks kaks postitust. Ühes kirjutan ilmselt sünnipäeva toitudest, mis ka LCHFis lubatud ning, mis minul on lemmikud ning teises räägin tänastest roogadest. Täna on suur pidustus Anne 80s, Parimad Naised tulevad külla ja teeme jõulupidudega algust. Menüüs on jälle minu hõrgutised ja piltide näol saavad mu lugejad ka järgmisel nädalal sellest peost, toitudest osa.

Täna ma kirjutan natukene sellest, mida ma siis teen kui ma haige olen. Facebook on minu vaieldamatu kaaslane sellistel hommikustel retkedel nagu täna. Kuna sporti teha ei saa, siis tuleb tegeleda natukene ringi surfamisega ja mis võiks olla parim koht selleks? Loomulikult Facebooki erinevad lehed ja blogid. Nüüd saavad osad jälle tähelepanu ja reklaami siin. :P

Aprillis hakkasin jälgima sellise neiu blogi ja FB lehte nagu on Heidi Tarkpea. Viimasel ajal on ta küll üsna tagasihoidlikult postitanud aga pole hullu. Uuel aastal on tal kindlasti värskeid mõtteid kogutud ja hakkab oma lugejaid uute sissekannetega kostitama. Samas mõistan teda üsna hästi, mis puutub blogimisse.. minul endal on see blogi kolmas (üks isiklik blogi sõpradele, teine fotograafiaga seotud ja kolmas see sama trenniblogi) ja kui ikka seda inspiratsiooni ja ideid ei ole, siis igasugust jama ka üles ei pane. Igatahes on tegemist ühe väga toreda neiuga, kes treenib Saksamaal ja räägib oma saavutustest ja üldse kõigest, mis spordiga seoses. 

Teine inimene, keda hiljuti jälgima hakkasin on Andreas Jääger. Lugesin just tema esimest postitust ja olin üsna üllatunud, et üsna paljudel ikka selle blogimisega sama teema. Ehk, et seda tehakse motiveerimiseks. Motiveerida iseennast eelkõige ja seeläbi ka kõiki teisi. Andreas on natukene teistmoodi blogija ja ka tema sportlase leht FBs on natukene teistmoodi. Alguses hakkasin teda jälgima skeptilise hoiakuga aga see läks üsna kiiresti üle. Tal on väga omamoodi attitude aga see mulle just viimasel ajal meeldima on hakanud. Lisaks on tal väga põnevad videopostitused.

Blogisid väga rohkem ei olegi, mida ma jälgin, sest on veel igasuguseid lehti, mida trenniga seoses peab läbi töötlema. LCHFist ma olen juba kirjutanud, viide siia uuesti: LCHF Eesti. Sealt saan oma põhilised ideed toitude tegemiseks. Lisaks loomulikult on kõikidel nendel lehtedel, blogidel olemas ka niinimetatud fännilehed FBs ja sealt seda värsket Updatei ikka tuleb kuhjaga.

Et saaks kunagi enda fantastilist vormi ka presenteerida!

Sel nädalal liitusin FBs veel grupiga Naised Trenni. Sorry, aga vot selle läbihammustamisega mul läheb küll vahepeal ikka päris pikalt. Postitusi on seal palju ja mis puudutab toitu ja toitumist, siis ma ei suuda ära imestada. Nädalase "tervisliku" toitumisega loodetakse kohe kaalu langetama hakata ja jumal teab, mida veel. Selle peale võtan Andrease viimase videopostituse ja jagan ka Miks pekk ei põle? Et mõtlen siis tõsiselt, kas selle grupi soovitused ja postitused on päris minu jaoks.

Õhtuti ja varahommikuti on mul kaks keskkonda, kust otsin mõnusat särtsakat motivatsiooni. Esimene on väga huvitav Pinide maailm ehk Pinterest. Sealt otsin mõnikord harjutusi, teinekord lihtsalt pilte treenitud kehadest. Põnev keskkond igatahes. Ja loomulikult meie kõigi lahutamatu kaaslane YouTube. 

Sissekande lõpetangi ühe motivatsioonivideoga: Fitness Motivation

Aitäh!

10. Mõned minu lemmikud lõuna-õhtusöögid.

Eelmises postituses kirjutasin, et see nädal ei ole seda õiget minekut trennis. Ajeee.. ja täna ärkasin valusa kurgu ja kahtlaselt löriseva ninaga. Pidin jõusaali minema aga veedan hommikupooliku hoopis voodis teed juues ja vanaema toodud mett süües.

Natukene teest. Vanaema lemmik tee on kummelitee. Suviti ta korjab ise kummelit ja kuivatab seda. Igatahes käis vanaema külas ja ma pidin talle pakis kummeliteed pakkuma. Õnneks see sobis ka talle. Minu elukaaslasele aga kummelitee üldse ei meeldi ja seepärast ta vist paki põlema panigi. Haha, tegelikult juhtus meil siis uues köögis esimene pisikene tulekahju. Mul on kinnise uksega maitseainete riiul kohe pliidiplaatide kohal. Kui elukaaslane söögitegemise ajal ukse avas, siis kukkus kummelitee pakk alla ja teepadjakesed pliidile laiali. Üks pakike olevat ainult õrnalt kuuma plaadi lähedusse kukkunud aga sellest piisas, et väike säde külge saada. Elukaaslane toppis pakikesed uuesti karpi ja kappi. Natukese aja pärast hakkas kapist tossu tulema. Õnneks seekord oli õnnelik õnnetus ja tagajärjeks kärssanud kummelitee karp.

Tee joomisest veel nii palju, et vanaema tõi mulle mett ja nüüd ma siis istun (piparmünditeega, meelusikas suus) voodis. Vanaema ütleb veel seda ka, et mett ei tasu tee sisse toppida kuna esiteks ei ole mesi mõeldud tee magustamiseks ja teiseks säilivad mee kasulikud omadused paremini siis kui lusikaga natukene mett suhu võtta ja teed peale juua. 

 

Hakkliha lillkapsa ja kaunviljadega, kodujuustu salat

Hakkliha vahukoore ja sulajuustuga

 Aga nüüd natukene söökidest. Minu menüüs ei näe praegu eriti kana. Põhjus väga lihtne. Kana oli menüüs suvel ja sügise alguses, ma lihtsalt sõin sellest isu täis mingiks ajaks. Praegu on hakkliha periood, kannatage ära. Need kaks rooga on üsna sarnased, samas maitsevad väga erinevalt. Esimene hakkliha ja juurviljade, köögiviljade segu on tehtud enne LCHFi, teine selle ajal. Erinevus seisneb selles, et esimese roa juures on rammusust oluliselt vähem kui teise juures. Teise roa juures lisasin hakklihale vahukoort (võib ka piima, kohvikoort) ja sulajuustu. Tekib selline kreemjas hakkliha kastme moodi toit. Alguses võib-olla mõnele inimesele täiesti harjumatu süüa sellist toitu aga näed, minul juba lemmik. Ainukene kiusatus, mis mul alati tekib on see, et tahaksin leiba ka kõrvale süüa sellise toidu puhul. Mõnikord siis luban ka seda endale. Hakklihast süüa tehes ma kunagi ei lisa rasvainet praadimise jaoks, sest nagu alumiseselt pildiltki näha, seda tuleb sealihast piisavalt.

Kartul, muna, tuunikala, kurk ja oliivid

Lisaks hakklihale on menüüs praegu ka kala. Lemmikuteks on tuunikala, lõhe ja heeringas. Siin siis üks pilt lõunasöögist, mille sain Lõunakeskuse internetikohvikus. Üsna hea leid minu arust. Patustan siin jälle kartuli ja leivaga aga üldjoones väga tervislik ja toitev lõuna oli.

Lõhe juustukatte all

Lõhet meeldib mulle kodus küpsetada, sest see on niii lihtne ja maitsev. Tavaliselt ostan kohe pool lõhet, mille maitsestan sidrunipipraga, lisan katteks peale sibulakettad, seejärel katan kala sinihallitusjuustu laastudega ja lepasuitsu riivjuustuga, kõige peale lisan mõnikord majoneesi. Kõrvale sobib ideaalselt näiteks kodujuustu salat tomatiga.

Kalas on väga palju Omega-3 rasvhappeid, mida peetakse mitmetel põhjustel väga oluliseks. Viide siia Omega 3 rasvahapped Saate natukene lugeda siis kasulikku informatsiooni ka. 

Selles sissekandes oma lemmikutega lõpetan aga ärge kurvastage, mul neid retsepte ja pilte on ikka varutud.

Aitäh!

 

9. Uus kava, trennid ja söögid

Oma teise ehk uue kava jõusaalis treenimise jaoks lasin jällegi Gaidi R.´il teha. Harjutused on nüüd jagatud kolmele päevale. Üldjoones on siis nii, et esimesel päeval keskendun jalgadele, teisel päeval biitsepsile ja seljale ning kolmandal päeval triitsepsile ja rinnale. Harjutusi kõhulihastele ja alaseljale teen esimesel ja kolmandal päeval aga mõnikord ka teisel päeval kui tunne on, et tahaks miskit veel teha.

Harjumine uue kavaga oli alguses raske. Tehniliselt olid mõned harjutused minu jaoks keerulised. Ma usun, et igal inimesel, kes jõusaalis või mujal trennis käib, tulevad mingil hetkel välja niinimetatud nõrgad kohad. Minu nõrgad kohad on nõgus selg ja kehv tasakaal. Niimoodi ma siis kükkisin liiga nõguse seljaga ja ukerdasin käärküki ajal. Lisaks tundus mulle mingil hetkel, et ma lausa vihkan kõhulihaste harjutusi. Kuidas harjuda?

Vahekokkuvõte vormist

Ega muu ei aitagi kui harjutada, harjutada, harjutada.. pikad tunnid jõusaalis ja ühtlasi ka peegli ees. Pidevalt tuleb endale meelde tuletada, mis olid eesmärgid ja et nendedeni jõuda, tuleb räigelt verd ja higi valada lihtsalt. Õnneks ei ole mul tekkinud mõtet, et.. oh issand, milleks see trenn ja ma lihtsalt ei viitsi minna täna. Pigem ärkan hommikul ja mõtlen hea tujuga jõusaali mineku peale. Mõnikord juhtub hoopis nii, et tuju saali minekuks on kordades parem kui füüsiline valmisolek. 

Ja terve see nädal ongi miskit natukene lahti. Esmaspäeval magasin natukene sisse ja pidin söömata trenni kiirustama. Jõin natukene aaloejooki ja sõin ühe hurmaa ära, kuid ilmselgelt tollel hommikul sellest ei piisanud. Mingil hetkel tundsin, et ei jõua endast 100% anda. Nii ma siis püüdsin oma harjutuste juures pingutada, kuid pidin leppima tõsiasjaga, et tuleb pooleli jätta ja koju energiat koguma minna.

Esmaspäeva õhtul käisime Krissuga BodyArtis. Kes on Krissu? Esimeses postituses rääkisin, et paljud minu sõbrannad on ka trennipisikuga nakatunud. Krissu on üks neist Parimatest naistest.. alati mul toeks, misiganes ja nüüd siis ka trennilainel. Kris alustas ringtreeningu harjutustega Põltsamaal ja jooksmisega (käib isegi maratonidel juba) ning nüüd suutsin ta meelitada Fitlife jõusaali ja rühmatreeningutesse. Aga nüüd uuesti BodyArti juurde!

Positiivne oli see, et treeneriks oli väga armas ja tore neiu. Miinuseid minu jaoks aga trenni juures rohkem kui plusse. Võrreldes Bodybalancega olid harjutused minu jaoks igavad ja liiga staatilised. Lisaks avastasin põhiosa harjutuste alustamise juures, et soojendusharjutusi jäi minu jaoks väheseks. Paljud harjutused nõudsid randmete ja õlgad tööd (või siis oli randmetel ja õlgadel keha kandev roll). Randmete ja õlgadega on mul samuti üsna keerulised lood. Kui neid soojaks ei tee, siis on lihtsalt valus. Lisaks olid järgmisel päeval põlved valusad kuna põlvili tuli seal ikka üsna palju olla.

Teisipäeval oli ikka täielik rammestus peal ja hommikul tegin kohe korraliku munapitsa söögiks. Trenn läks oluliselt paremini kui eelmisel päeval aga seda õiget minekut ei olnud kuigi sai isegi mõne harjutuse juures koormust tõstetud. 

Täna võtsin täitsa trennivaba päeva ja tegin jälle hakklihast oma viimase aja lemmikut sööki. Seahakkliha praetud sibulaga (ilma rasvainet lisamata, sest seast seda rava ikka tuleb) ja lisasin vahukoort natukene ning sulajuustu. Kõrval on pohlamoos ja marineeritud kõrvitsad. Magusalaks sai ka selle toidukorraga kätte nagu naksti. Muidu oli selline rammus söök ja maitsev. Peaks sama asja kanahakklihaga proovima aga täna ei õnnestunud poest leida. 

Sellel nädalal veel plaanis vähemasti kaks jõusaali päeva, üks bodybalance ja lindi peal joosta ka. Järgises postituses ilmselt teen juttu trennivarustusest või siis avaldan mõned pildid oma lemmikutest lõuna-õhtusöökidest.

Aitäh!

8. Patupäevad "versus" ... "ma ei oska sulle enam midagi süüa tuua"

Patune leib ja kartul supis ;)

Täna tunnevad ennast mu sõbrad ja sugulased selle sissekandega puudutatuna. Te ei kujuta ette kui palju ma kuulen viimasel ajal seda "ma ei oska sulle enam midagi süüa tuua" juttu või "tahtsin sulle seda ja toda tuua aga sa ei söö ju enam midagi" või jaa "sry, meil ei ole sulle vist enam midagi süüa pakkuda, peame poodi minema". Mõnikord kui ma vaatan, kuidas te sööte, tahaks dramaatiliselt nutma puhkeda ja joosta teie käest saiaviilu ära kakkuma või kartuli ja pasta prügikasti valada. Päriselt?

Tegelikult tegin nalja, mind näiteks üldse ei häiri, kuidas ja mida teised söövad. Ja päris aus olla, mind see ka ei häiri, et minu toitumisele viimasel ajal nii palju tähelepanu pööratakse. Eks ma olen ise süüdi selles, et jagan FB postitustega oma kogemusi, tekitan huvi ja kogemata ehk ka olukordi, kus arvatakse, et ma midagi müstilist söön. Tegelikult on ju lihtsalt nii, et ma valin natukene rangemalt, mida ma söön, kui mõni teine inimene.

Vein ja granaatõun

Siin sissekandes avaldan saladuse - ka mul on isud, mida ma mõnikord tagasi hoida ei suuda. Üldjoones olen ma üsna tubli, mis puudutab erinevaid niinimetatud keelatuid toite. Ma ei ole eriline maiustuste sõber ega kiirtoidufänn. See tähendab, et kui vaja neist eemale hoida, siis see ei ole väga suur probleem. Enne LCHFiga alustamist oli mul rohkem selliseid hetki, kus isud kimbutasid, nüüd vähem.

Peedisupp, ribi ja kapsasalat

Kui enamus inimesi tunnevad suurt vajadust magusate asjade järele, siis minu nõrkuseks on alati olnud soolased toidud nagu näiteks: laimimaitselised krõpsud, MC Donaldsi juustuburgerid ja friikartulid, peedisupp pakis (punane suhkruvesi saiakuubikutega sisuliselt), kiirnuudlid, juustupats, sinihallitusjuust, heeringas. Magusatest asjadest sirutan käe tihti kummikommide, CocaCola, piparkookide ja mõnikord ka šokolaadi järele. Ja niisiis juhtubki, et ma mõnikord oma isudele järele annan. Kusjuures ma pean seda täiesti normaalseks ja ei näljuta ennast pärast mitu päeva. Pigem tekitabki natukene nalja see, kuidas teised reageerivad kui mind ka patustamas näevad. 

Aaloe jook, mida on ka suhkruvaba

LCHFiga on asjad muidugi veel natukene rangemaks läinud. Hoiduda oleks soovituslik ka mõnest toidust, mis enamusele ei tundu üldse keelatuna vaid moodustab hoopis suure osa toidukorrast. Niisiis oligi mul üsna raske loobuda leivast ja kartulist. Nende kahega ma siis patustan ka pidevalt. LCHFi puhul on aga see hästi tore, et toidud on tegelikult maitsvad ja kui koguaeg vaaritada, siis ei tohiks erilisi isusid tekkida.

Postitan siin ka paar pilti nendest maiustustest, mis LCHFiga koos enda menüüsse lisasin: ketosibatoonikesed või siis ketopiparkoogid. Nende koostisained ja tegemine on väga lihtne. Ei mingit küpsetamist ega suurt mässamist ja nende tegemine on odav. Tuleb sulatada või ja lisada sinna kakaod. Mina kasutan ökopoest ostetud korraliku kakaod. Lisaks lisan natukene alati ka pruuni suhkrut kuna ma lihtsalt ei ole suutnud ennast magusast täiesti ära võõrutada. Vedela massi keeran mina tavaliselt toidukilesse ja panen siis tavalisse külmkappi tahenema. Ketoosibatoonikesi söön siis kui magusa isu tuleb või ampsan lihtsalt mõne kohvi, tee kõrvale. Ketopiparkookide tegemine täpselt samasugune, kuid lisan sinna kaneeli ja piparkoogimaitseainet ja tahenema panen taigna pisikestesse muhviinivormidesse.

 

Soolase isu rahuldan viimasel ajal just heeringat süües või ostan mõne soolase juustu ja pistan selle nahka. Magusaisusid leevendan puuviljade söömisega, šokolaadiga (kakao sisaldusega 70%, ranges LCHFis ei ole ka puuviljade söömine väga soovitatav) ja CocaCola isu vastu aitab imehästi mandariin ja apelsin. Ja kui mõni päev mitte miski ei aita.. siis tuleb sammud sättida kiirtoiduputka juurde ja see õnnetu friikartulipoiss ka ära süüa.

Varsti on kohustuslikud üldised toiduteemad ka kirjutatud ja lähen rohkem trennilainele ja hakkan postitama rohkem korralike söökide retsepte.

Aitäh!

7. Lemmikud hommikusöögid

Oma Facebooki lehel olen juba mitu kuud postitanud pilte söökidest ja natukene kirjeldanud ka koostisosi. Blogis hakkan täpsemalt rääkima sellest, kuidas neid toite valmistan. Praeguses postituses kirjutan mõnest oma lemmikust toidust, joogist, mida kõige rohkem tarbin.

Rasvatee vahukoorega

Esimene ja üsna palju kõneainet pakkunud jook on rasvakohv. Rasvakohvist kuulsin esimest korda siis kui uurisin LCHFi blogi ja Facebooki kommuuni. Esialgu ei saanud ma üldse aru, mis see on ja kuidas seda valmistada. Rasvakohv on täiesti tavaline vahustatud kohv, kuhu on lisatud supilusikatäis kookosrasva ja sama suur kogus võid. 

Inimesed, kes ei soovi kohvi juua, võivad proovida samu eelnimetatud komponente koos tee või kakaoga. Minu jaoks jääb rasvatee maitselt siiski liiga võõraks ja olen valinud kohvijoomise. Kolmas valik ehk rasvakakao on muidugi kõige maitsvam, kuid seda on igal hommikul natukene tüütu teha. Kui mul on rohkem aega, siis kasutan oma pisikest piimavahustajat selleks, et vahukoort kohvile lisada. Kusjuures pean mainima seda, et enne LCHFi juurde jõudmist ma vahukoort üldse ei tahtnud, kuid nüüd on see mulle väga meeldima hakanud.

Väike vahepala: keedetud muna, peekon, broilerisüdamed, kurk

Milleks rasvakohv? Need, kes minu varasemaid sissekandeid on lugenud, teavad, et süsivesikute hulk minu toidus on üsna väike, seega tuleb see puudujääk asendada rasvadega. Rasvakohv on üks osa minu hommikusöögist, mis aitab mul energiat koguda ja hoida. Kohvist veel nii palju, et novembrist saati on meie kodus automaatne kohvimasin, millega koos kasutuses kohvikapslid. Kiidan väga oma masinat ja ka kohvi, sest selle kasutamine on äärmisel mugav ja kiire. Lisaks olen märganud, et enam ei teki mul kohvist iiveldust ega südamepuperdamist nagu tekib poest ostetud kohvide ja pulbrite puhul.

Munapitsa singiga

Hommikusöögi teine osa on munapitsa. Jällegi on nii, et igal hommikul ma siiski selliseid hõrgutisi valmistada ei jõua, kuid tore ja kasulik oleks jõuda. Tagasi munapitsa juurde.. Sisuliselt on selle valmistamine nagu omletilgi, kuid täpsema retsepti jätan saladuseks. Igatahes meeldib mulle munapitsa kõige rohkem singi ja sibulaga. Selline hommikusöök on üsna kergesti seeditav ja täidab minu kõhu pooleks päevaks. Tavaliselt on minu esimene pool päevast väga kiire ja seepärast on hea, et ma ei pea mõtlema mitmele söögikorrale pärast nii täitvat hommikusööki. 

Banaani pannkoogid

Teiseks väga mõnusaks hommikusöögiks on pannkoogid. Neid teen kahe retsepti järgi. Esimene neist on väga lihtne, kuid pannkoogid kipuvad kergesti murenema. Kaks muna ja üks banaan tuleb saumiskriga vahustada ja seejärel kerges kookosõlis praadida. Teises retseptis lisan eelpool kirjeldatud taignale paar lusikatäit kookosjahu.

Sellised hõrgutised siis seekordses sissekandes.


Aitäh!

6. Minu LCHF

Enne veel kui detailselt trennide ja oma söökide juurde lähen, tuleb kohustuslikud postitused teha. Rääkimata on veel, mis on LCHF ja miks ma seda toitumisstiili fännan, lausa armastan.

LCHF ehk Low Carb, High Fat ehk madal süsivesikute tase ja kõrge rasvasisaldus. Ehk siis kohe viide siia: LCHF Eesti . Enda kohta ütlen, et ma olen üsna liberaalne LCHFi jälgija. Mul on patupäevi ja patutoite, sest minu peamine põhjus nimetatud toitumistiili harrastamiseks ei ole kaalulangetamine ja ma ei taha muuta toitumist oma kinnisideeks. Tahan süüa toite, mis mulle maitsevad ja rahulikult õppida, kuidas miski mu kehale mõjub.

Sünnipäeva toidud

Esimesed kaks nädalat proovisin väga ranget LCHFi ja tulemuseks oli ligi 3 kilone kaalulangus. See oli asi, mida ma kohe kindlasti ei taotlenud ega oodanud. Pidin hoo maha tõmbama ja natukene liberaalsem olema. Lisaks vaevas mind alguses südamepuperdamine ja iiveldus. Kahe nädalaga olin rütmis ja püsin siiani sellel rajal. LCHFi peamine pluss minu jaoks on see, et see ei ole ajutine dieet, vaid toitumistiil kogu eluks. 

Esimene avalik pilt vormist

Mida ma siis söön? Viide algajatele siia: LCHF algajatele . Aga üldiselt on siis nii, et minu menüüs näeb harva või mitte kunagi järgmisi toite ja toiduaineid: kartul, riis, pasta, sai, leib, jahu ja jahutooted üldse, vorstid, erinevad maiustused, üleliigne suhkur, üleliigne sool, gaseeritud ja magustatud joogid. Peamiselt söön muna, liha (sea-, veise-, kana- ja kalaliha), lillkapsast, porgandit, sibulat, sinki, kookosrasva või kookosõli, võid, rasvakohvi, vahukoort, hapukoort, kastmed sulajuustuga, erinevad isetehtud küpsetised kookosjahuga, maiustuste asemel puuviljad. 

Ühes varasemas postitused kirjutasin, et mingil hetkel vaevas mind tühja kõhu tunne. LCHFi juurde jõudes sain teada, et väsimus ja energiapuudus oli tingitud sellest, et lihtsalt kehal ei olnud seda energiat kuskilt võtta kuna olin menüüst välja jätnud nii süsivesikud kui rasvad - kaks peamist energia saamise allikat. Minu jaoks lahendas energia küsimuse rasvade menüüsse lisamine. Kogu selle toitumistiili teooria on vastuoluline ja paljudele üsna vastuvõetamatu, kuid täiesti toimiv ja paljude peal järele proovitud. Ma ei hakka ka oma postituses sellest pikemalt kirjutama, sest minu eesmärk ei ole kedagi veenda samamoodi toituma. Keda huvitab, see uurib ise järele või küsib nõu! 

Aitäh!

5. Muutused toitumises ja elustiil

Mulle on alati meeldinud süüa teha ja trennidega seoses sai sellest tegevusest minu lahutamatu kaaslane. Tekkis palju dilemmasid: kuidas ja mida süüa nii, et kõht oleks täis ja samas keha rasvaprotsent liiga kõrgeks ei muutuks aga lihas ikka kasvaks mühinal; kuidas ja mida süüa tervislikult ja samas täisväärtuslikult; mida süüa, et enesetunne oleks suurepärane? 

Ei ka riisile ja läätsedele

Pidin söömise suhtes pärast esimest tagasilööki äärmiselt ettevaatlik olema. Alguses sõin vaid teatud kindlaid asju, mis ei ärritanud magu. Rohkem soolane, hapukas, liiga magus ja vürtsikas.. kõik tegi seest õõnsaks. Õnneks sai aja möödudes kõik korda ja sain varsti taas kõike süüa. 

Hüvasti pasta!

Loobusin kohe valgupulbrist ja spordijookidest ning vahetasin välja magusad joogid. Kui vähegi võimalik siis püüan trennis juua täiesti tavalist gaseerimata vett. Pean tõdema, et alati see mul siiski ei õnnestu aga sellest pärastpoole pikemalt. Lisaks vähendasin oluliselt ka piimatoodete tarbimist ja üldse toitude koguseid. Sõin täpselt nii palju, et kõht oleks täis ja ei tekiks seda niinimetatud õhupalli tunnet. Lisaks hakkasin jälgima, milliste toitude puhul see täispuhutud tunne mul üldse tekib ja pidin kurvastusega tõdema, et pasta, makaronid, sai ja igasugune üleliigne rämps.. see see kurjajuur minu puhul oligi.

Ei ka jahukastmele ja leivale

Ühel päeval googeldasin natukene ja leidsin radikaalse dieedi, milleks oli aeglaste süsivesikute dieet. Mul ei olnud plaanis otseselt dieeditama hakata, vaid tahtsin teada, millised on valgurikkad toidud, mida menüüsse juurde lisada. Selle nimekirja põhjal otsustasin loobuda valgetest toitudest ja toiduainetest nagu pasta (ka teravilja pasta), riis (ka pruun riis), kartul, suhkur, sool, sai, leib ja jahu. Trennis käisin selleks ajaks juba üsna tihti ja kohe tekkiski ka uus pisikene probleem. Olin menüüst välja jätnud suured süsivesikute allikad ja suurendanud valgurikaste toitude osakaalu ning tulemuseks oli tühja kõhu tunne. Pärast söömist oli muidugi hea olla ja isegi kordades parem kui varem, kuid sööma pidi üsna tihti. Oli päevi, kus läksin tööle terve suure virna toidukarpidega, et ikka päevaks näksimist jaguks. Positiivne oli aga see, et tervis oli korras ja keha rasvaprotsent langes, lihas mühises kasvada.

Patupäevadel väike kartul ära ei tapa!

Siis taaskord ühel päeval, tekkis toiduteemaline vestlus töökaaslasega, kes jagas mulle LCHFi kommuunilinki Facebookis. See päev oli minu jaoks täielik "enam-ei-saa-paremini-minna-päev". Minu trennidest ja söömisest sai hetkega elustiil, mida ma ei kavatse maha jätta. LCHF andis mulle tagasi täiskõhutunde ja samas ei võtnud minult mitte midagi rohkem ära kui ma ise juba varem võtnud olin. Mis on LCHF ja miks ma seda fännan, sellest kirjutangi oma järgmistest postitustes söögi alla ja söögi peale!

Aitäh!

Rohkem juba midagi LCHFi poole. Algus on tehtud!